Ajalugu

1. jaanuar 1961

Noore ettevõtte julge pealehakkamine

Asutamine

27. detsembril 1960. aastal nimetati Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede ministri käskkirjaga nr 663 senised teedeehituse rajoonid alates 1. jaanuarist 1961. aastal ümber teedeehituse valitsusteks. Tallinna rajoonis paikneva asutuse uueks nimeks sai Teedeehituse Valitsus nr 2 (TEV-2). Sama käskkirjaga eraldati TEV-2 Tallinna Teedevalituse alluvusest ning tegevust alustati iseseisva teedeehituse ettevõttena, mis oli Eesti NSV Autotranspordi- ja Maanteede Ministeeriumi otsealluvuses.

Põhikirja järgi sai uue asutuse ülesanneteks teedeehituse, kapitaalremondi ja rekonstrueerimistööde teostamine Tallinnas ja selle ümbruses. TEV-2 esimeseks aadressiks oli Tulika 9, Tallinn.

Tootmisbaasi loomine

Seoses 1956. aastal kinnitatud Eesti NSV maanteede uue arengustrateegiaga, mis seadis sihiks siinse teedevõrgustiku kaasajastamise kümne aasta jooksul, tuli Tallinna Teedevalitsusel kiiresti leida koht, kuhu rajada kava elluviimiseks vajalik tootmisbaas. Esimeses järjekorras tuli ehitada asfaltbetoonitehas.

Nõukogude perioodil oli ehitusorganisatsiooni tegevus ilma ettevõtte oma, korralikult väljaehitatud tootmisbaasita mõeldamatu. Seega sai peainsener Gunnar Laev korralduse leida kiiresti asfaltbetooni tootmiseks sobiv koht.

Kuna tootmisbaasi rajamise üheks oluliseks eelduseks oli raudtee lähedus, jäi sõelale kaks varianti: Lagedi ja Riisipere. Lõpuks otsustati Lagedi kasuks. Tootmisbaasi projekteerimisega alustati 1959. aastal. Esimese toodangu andis Lagedi asfaltbetoonitehas 1961. aastal ja see läks Tallinn-Tartu maanteele. Lagedi asfaltbetoonitehas oli Pahnimäe ja Toila järel kolmas Eestis käiku antud tehas.

Tehnoloogiline areng

Uus tee-ehitusettevõte kuulus III grupi majandite hulka. Toonases jaotuses tähendas see tagasihoidlikumaid palgavõimalusi ja väiksemaid investeeringuid.

Noore ettevõtte esimeste tegevusaastate pearõhk läks uue asfaltbetoonitehnoloogia juurutamisele. Lagedi asfaltbetoonitehase käikuandmise järel 1961 hakati kümnendi keskpaigas suurt tähelepanu pöörama pindaktiivsete lisandite kasutamisele, tänu millele paranes katte nake ja segu töödeldavus. Lagedi tootmisbaasis võeti esimesena Eestis kasutusele Johannes Hindi poolt välja töötatud ja Moskva uurimisinstituudis edasi arendatud tehnoloogia. Selle abil oli võimalik toota mittemärguvat fillerit.

Tollane ettevõtte juht Vladimir Allikas väärib esiletõstmist Karjala graniitkillustiku kasutuselevõtmisega. Nimelt oli Lagedi asfaltbetoonitehase esimestel tegevusaastatel ettevõttel segu valmistamiseks võimalik kasutada ainult paekillustiku. Tänu V. Allika isiklikele kontaktidele ja tutvustele õnnestus ettevõttel edaspidi saada kvaliteetset graniitkillustikku Karjalast.

Inimesed

Gunnar Laev 1981
Gunnar Laev
Juhataja kohusetäitja, 1961
silhouette male
Vladimir Allikas
Juhataja, 1961-1966

Tähtsamad objektid

Valingu viadukt 1961

1959-1962 Pärnu mnt 53,2 ja 57,9 km vahelisel lõigul ehitati muldkeha laiuseks 12 meetrit, 7,2 meetri laiune sõidutee oli oma aja kontekstis igati eeskujulik ja kaasaja nõuetele vastav autotee.

1960-1962 – ehitustööd Liiva-Saku-Kanama-Keila mnt 8,2 km pikkusel lõigul. Mahukamaks tööks sellel lõigul oli 86,7 meetri pikkuse Valingu viadukti ehitamine.

1961-1972 tehti ulatuslikke ehitustöid Tallinn-Pärnu mnt 12,4-64 km lõigul, so Märjamaani.

1961-1969 Tallinn-Tartu mnt suuremahulised ehitustööd kogu toonase Harju rajooni piires (4-50,9 km).

1961-1965 Tallinn-Viljandi mnt 10-70,3 km kapitaalremonditööd.

1963-1966 rajati hanketööde korras Mustamäele Akadeemia tee, Vilde tee ja Ehitajate tee ning rekonstrueeriti Pirita-Pärnamäe teed.

1964-1967 Tallinn-Narva mnt 4,9-12,2 km vaheline lõik. Tulemusena valmis Eesti esimene 7,1 kilomeentri pikkune kahe eraldatud sõidusuunaga maanteelõik.

Tootmisbaasi areng ja suurprojektid

Administratiivsed muutused

Autotranspordi ja Maanteede Ministri käskkirjaga nr 596 25. detsembrist 1974 nimetati seoses teede jooksva remondi ülesannete saamisega Teedeehituse Valitsus nr 2 alates 1. jaanuarist 1975 Teede Remondi ja Ehituse Valitsuseks nr 2 (TREV-2).

Seoses Jüri Riimaa saamisega uueks juhatajaks 1973. aastal algas ettevõtte juhtimises uus etapp. Riimaa ametisoleku aega jäi Tallinna ringtee väljaehitamine ning nn olümpiaprojekt.

Pärnu mnt 463 tootmisbaasi arendamine

1970ndate alguseks asusid kõik TEV-2 11 tootmishoonet Lagedil:

  • Töökoda (valminud 1963, 380 m2)
  • Elukondlik hoone (1961, 180 m2)
  • Katlamaja (1961, 156 m2)
  • Majandus-joogivee pumbamaja (1961)
  • Bituumenihoidla (1965, mahutas 1800 tonni bituumenit)
  • Alajaam (1967, 15 m2)
  • Kaalumaja (1967, 184 m2)
  • Puidust laohoone (1967, 334 m2)
  • Filleriliini operaatorihoone kompressoriruumiga (1967, 360 m2)
  • Mehhanismide kuur (1970, 439 m2)
  • Laohoone (1972, 438 m2)

Peale selle asus Lagedil 16-korteriga elumaja nr 1 (1964, üldpind 636 m2) ning majad nr 2 ja nr 3 (1965 ja 1969), joogivee pumbamaja (1965), majandushoone, mida kasutati ühiselamuna, ja puukuurid (1972). 1972. aastal võttis TEV-2 ekspluatatsiooni Änni (5,56 ha), Raudoja (38,47 ha) ja Tammemäe (14,52 ha) karjäärid.

Tehnoloogilises plaanis kiiresti arenev ettevõte vajas siiski kaasaegsematele nõuetele vastava tootmisbaasi väljaehitamist. 1966. aastal viidi ettevõte üle II kategooriasse, mis mõnede struktuurimuutuste kõrval tõotas paremaid perspektiive ka edasiseks sisuliseks arenguks. Üheks reaalseks väljundiks sai ka plaan asutuse uue keskuse väljaehitamiseks Vana-Pääskülas.

Keskuse väljaehitamist otsustati alustada 1968. aastal. 1973. aastal koostas RPI Eesti Tööstusprojekt Pärnu mnt 463 tootmisbaasi I ehitusjärjekorra projekti. Algas TREV-2 tootmisbaasi väljaehitamine.

1978. aasta kevadel kolis administratsioon Tulika tänava kitsastest oludest uude, Vana-Pääskülas valminud hoonesse. Sellest ajast alates on TREV-2 peakontori asukoht jäänud samasse paika.

1979. aastal koostas Projekteerimise Instituut EKE Projekt TREV-2 Pääsküla tootmisbaasi II ehitusjärjekorra planeerimisskeemija insenerikorpuse tehnilise projekti.

Tehnoloogiline areng

Lagedi ABT filleriliin 1969

1972. aastaks paigaldati Lagedi asfaltbetoonitehase segistitele D-597 tolmupüüdmisseaded. Hiljem tehtud kontrollmõõtmised näitasid, et poorsete asfaltsegude (mustkillustik, binder) tootmisel oli uute seadmete abil võimalik vähendada õhu saastatust sanitaarnormidega lubatud kontsentratsioonini.

Alates 1977. aastast kasutati asfaltbetooni tootmisel ja laotamisel ning äärekivide valamisel liugvormiga automatiseeritud juhtimissüsteeme.

Tähtsamad objektid

1966-1967 Nõmme-Haabersti tee rekonstrueerimine.

1961-1972 tehti ulatuslikke ehitustöid Tallinn-Pärnu mnt 12,4-64 km lõigul, so Märjamaani.

1966-1972 suur töö tehti Haapsalu mnt Ääsmäe-Risti lõigul.

1972-1975 jätkusid Narva mnt ehitustööd 12,1-32,3 km vahelisel lõigul. Tegemist oli uue muldkeha rajamisega. Tööde käigus asendati saksa sõjavangide poolt 1940. aastate lõpus pigaldatud tsementbetoonkate asfaldiga.

1972-1976 Tallinna ringtee väljaehitamine (38,4 km), mis on 1970. aastate alguse olulisim tee-ehitusobjekt. Lisaks Tallinna liikluskoormuse vähendamisele veel üks oluline aspekt: Tallinna ringtee väljaehitamisega sai alguse plaanipärane Eesti linnade ümbersõiduteede rajamine.

1974-1976 rekonstrueeriti Tallinn-Tartu mnt 5,3-25 km vahelisel lõigul.

1974-1980 suuremahulised ehitus- ja rekonstrueerimistööd Pirita-Merivälja-Ranna teel, Pirita ringrajal ning Laagna teel.

1976-1981 ehitustööd Tallinn-Narva mnt 36,5-60,2 km vahelisel lõigul.

Inimesed

 

silhouette male
Aleksander Enger
Juhataja 1968-1971
Juri Riimaa
Jüri Riimaa

TEV-2 juhtaja, TREV-2 juhataja 1973–1980

Gunnar Laev 1981
Gunnar Laev
Peainsener (TEV-2 juhataja kohusetäitja 1966-1968 ja 1971-1973)

Tehnoloogiline areng ja mastaapsed objektid

Saavutatud tootmisbaas

1985. aastal olid TREV-2 pinnasereservid Tallinn-Narva maantee rekonstrueeritavate lõikude lähistel Valgejõel ja Huntaugul. Piibe maantee ehituste juures kasutati Raudoja reserve. Kanama teeristi lähedal kasutati Tammemäe ning Tõdva piirkonnas asunud Kõrnumäe karjääri. Kruusakarjäär asus Ruila lähistel. Killustiku vaheladu paiknes Jägala teeristi lähistel Koeraloogal ning Tallinn-Tartu maantee 30. km lähistel. 1989. aastal saadi liiva Huntaugu, Kuusalu, Vahelaane, Harku ja Tammemäe karjääridest.

1986. aastal valmisid Tallinn-Narva maantee ääres asuvate Kalajärve ja Kuusalu karjääride projektid.

1989. aastaks oli Pärnu mnt 463 krundile välja ehitatud:

  • remonditöökoda
  • katlamaja
  • ladu
  • trafoalajaam
  • puhastusseadmed
  • tehnovõrgud
  • Külvi tänava äärsed 3-korruselised elumajad ja garaažid sõiduautodele.

Tähtsamad objektid

1981-1986 ehitustööd Tallinn-Narva mnt 12,2-24,5 km vahelisel lõigul.

1981-1983 kaasajastati Tallinn-Tartu mnt 35-50 km vaheline lõik.

1982 valmis TREV-2 poolt Tallinna lennujaama lennurada. Lennuvälja katte rekonstrueerimistöid on teostatud ka järgnevatel kümnenditel.

1983-1985 ehitati Ääsmäe ristmikud Tallinn-Pärnu maanteel.

1986-1990 ehitustööd Tallinn-Narva mnt 24,5-42 km vahelisel lõigul.

1986-1989 remonttööd Tallinna ringtee algusest kuni 31,5 km jooneni, muuhulgas ehitati välja Peterburi mnt ristmik.

1987-1991 alustati Tallinn-Tartu mnt ulatuslike rekonstrueerimistöödega. Esimeses etapis ehitati välja Järveküla-Assaku tee 0,57-3,97 km vaheline lõik koos Assaku liiklussõlmega. Teises etapis teostati tööd kilomeetritel 3,97-14,8.

Uus kvaliteet tee-ehituses

Vari Formeriga betoonaarise paigaldamine 19821982. aastal asus TREV-2 juhataja ametipostile Peeter Vilipuu. Peainsenerina jätkas kuni 1991. aastani Gunnar Laev. Vilipuu ametiaja esimesse perioodi (1982-1991) jäid suuremahulised tööd kõigil kolmel põhimaanteel ning Tallinna ringteel, mis said võimalikuks tänu ettevõtlikkusele moodsate ja võimekate seadmete hankimisel.

1982. aastal sai seoses Muuga sadama ehitustöödega ning suuresti tänu Gunnar Laeva initsiatiivile võimalikuks 12 meetri laiuse moodsa asfaldilaotori Titan hankimine Eesti NSV-sse.

1981. aastal osteti ühelt Moskva messilt betoonääriste ehitusmasin Vari-Former. Et tagada kvaliteetsemat tulemst, ehitati enne asfaltkatte laotamist tulevase katte äärde tsementbetoonist servariba. Servaribale toetudes andis laotur kattele stabiilse piki- ja põikprofiili. Moodustati betoneerimistööde töörühm, kuhu kuulusid Vari-Former UF-11, traktor MTZ, kolm betooni-seguveokit C-92-1 ning veomasin. Kolme aasta pärast oli uus tehnoloogia ettevõttes laialdaselt kasutuses.

1980. aastatel võeti võeti kasutusele aluse profileerimise masin, mille tehnoloogia pärines USA-st, nn CMI komplektist. Nõukogude Liidus litsentsi alusel toodetud automaatjuhtimisega masina abil valmistati laotur Titanile ette kvaliteetne alus.

Inimesed

Peeter Vilipuu
Peeter Vilipuu
TREV-2 juhataja, AS Teede REV-2 juhatuse esimees 1982-2006

Kasvamine laia teenustevalikuga võimekaks tee-ehituse ja -hoolduse ettevõtteks

Tähtsamad objektid

1989-1994 Ruu-Aaspere II rakenduspiirkonna ehk Kivisilla-Kuusalu lõigu (30-36,5 km) väljaehitamine koos Kiiu liiklussõlmega.

1999-2004 erinevad teelõigud maanteel Tallinn - Tartu - Võru - Luhamaa

2002 erinevad teelõigud maanteel Tallinn - Pärnu - Ikla

2006 Tallinn - Saku - Laagri

2007 Linnatänavate rekonstrueerimine : Nõmme tee

2007 Jõesuu silla ehitus

2007 Tee taastusremont : Ahula - Ambla

2010 Audru sild

2010 Tallinn – Paldiski mnt Harku – Hüüru lõik

2010 Mustla asula

2010 Kukruse - Jõhvi

2013-2014 Valgejõe-Rõmeda teelõikude 5 ja 7 ehituse lõpetamine

2013-2014 Tartu idapoolse ringtee 2. ehitusala projekteerimine ja ehitamine

2013-2014 Tallinn-Pärnu mnt Topi liiklussõlm

2014 Muuga sadama raudteetööd

2014 Suurupi ja Vääna-Jõesuu vee- ja kanalisatsioonitorustike ehitustööd

2014 Viljandi vanalinna torustike rekonstrueerimine

Asfaltbetoonisegude tehased üle Eesti

2013. aasta juunis avati Harkus Baltimaade moodsaim asfalditehas. Hiina-Kanada ühisettevõte Ca-Long Engineering Machinery tarnis CL-3000 asfalditehase kokku 31 merekonteineris, mis toodi Eestisse laevaga Hiinast Tianjini sadamast. Senine Ukrainast pärit asfalditehas utiliseeriti.

Investeeringu maht ulatus enam kui miljoni euroni ja valminud tehas pakub kõiki Eestis kasutatavaid kvaliteetsied asfaldisegusid ka teistele Eesti tee-ehitajatele.

Varasemalt on hangitud järgnevad tehased:

  • 1998 osteti Prantsusmaalt asfaltbetoonitehas Ermont TSM 25.
  • 2005. aastal avati Valgamaal Tsirguliinas 15 miljonit krooni maksnud seadmetekompleks naftabituumen-emulsiooni valmistamiseks.
  • 2008. aasta juulis avas AS Teede REV-2 Rae vallas Aaviku külas mobiilse asfaltbetoonitehase MIX-30.
  • 2013. aastal soetati uus asfalditehas CL-3000, mis paikneb Harkus.

Täieliku teenustevaliku saavutamine

2005. aasta aprillis suurendati osalust asfaltkatteid paigaldavas AS-is Titania seniselt 10 protsendilt 90 protsendini. AS Titania tõi kontserni veel ühe vajaliku lõigu – haljastustööde tegemise. Nüüd sai kontsern pakkuda kompleksset teenust alates ehituse ettevalmistusest kuni haljastuseni.

Alates 2007. aasta 1. juulist töötab kontserni emafirmana TREV-2 Grupp AS.

Teehoolduse turule sisenemine

Tähtis muutus AS Teede REV-2 tegevuses toimus 2000. aastal, mil riik asus ümber korraldama maanteehoolde süsteemi. Esimese ettevõttena erastati Põlva Teedevalitsuse hooldetööd ja tootmine. Konkursi võitis AS Teede REV-2. Pärast ostu asutati tütarettevõte AS Põlva Teed ning asuti esmakordselt ettevõtte ajaloos tegelema teede hooldusküsimustega.

2001. aastal osteti konkursil Rapla maakonna hooldetööd ja tootmine. Asutati OÜ Rapla Teed.

2002. aastal osteti ära Valga Teedevalitsuse varad ning loodi OÜ Valga Teed.

Tehnoloogiline areng kui edukuse võti

1994. aastal asuti aktiivselt otsima võimalusi asfaldifreesi ostmiseks ning vaatamata suurele ärilisele riskile ja pankade umbusule õnnestus 1995. aastal soetada 2,1 meetri laiune Wirtgeni frees (2100 DCR). 1990. aastate keskpaigas Maanteeameti tellimusel alanud katete remondihanked võideti just tänu ostetud freesile ja kasutuselevõetud uuele stabiliseerimistehnoloogiale. Kolme aasta jooksul oli AS Teede REV-2 ainuke Eesti teedeehitusettevõte, kellel oli kasutusele võetud uudne tehnoloogia.

Tänaseks nii harjumuspäraseks ja tavaliseks saanud teedemasinate juhtimine laseri abil võeti ettevõttes kasutusele 1997. aastal.

2004. aasta suvel Tallinn-Tartu maantee lõiku 175,5-179 km rekonstrueerides võeti esmakordselt Eestis kasutusele asfaltbetoonkatte terasvõrguga stabiliseerimise.

Ettevõtte erastamine ja ümberstruktureerimine

1992 reorganiseeriti riiklik ettevõte TREV-2 rendiettevõtteks Teede REV-2.

1993 erastati rendiettevõte töötajate poolt ja moodustati aktsiaselts Teede REV-2 asukohaga Tallinnas. Aktsiaselts registreeriti 22. aprillil 1993. aastal. Aktsiaseltsi põhitegevusalaks oli märgitud:

  • Teede ja raudteede ehitus.
  • Tee-ehituslike projektide koostamine ilma arhitektuurse projekteerimise õiguseta.
  • Üldehitus- ja remonditööd.
  • Ehitusjärelevalve.

Ümberkorralduste tulemusena eraldus AS Teede REV-2-st 1990. aasta lõpus asfaldiettevõte Titania, selle tegevjuhiks sai Gunnar Laev.

Esimese suurema muutusena sisenes vastloodud AS Teede REV-2 1993. aastal raudtee-ehitusturule, kus tegutsetakse edukalt tänaseni. AS Teede REV-2 osalusel on valminud märkimisväärne hulk Eesti suurimate sadamate raudteevõrgust.

1990. aastate teises pooles lõpetati 1980ndel alustatud Pärnu mnt 463 insenerikorpuse ehitamine. Omal ajal TREV-2-le mõeldud insenerikorpusesse mahub täna ära ka Maanteeamet.

1991. aasta alguses valmis Huntaugu karjääri jääkvarude ja veetaseme alandamise projekt. Samal ajal anti TREV-2-le üle ja Jüri-Aruvälja lõigu juures asuva Seli karjääri projekt.

See veebileht kasutab küpsiseid. Mõned neist aitavad kaasa veebisaidi funktsionaalsusele ning mõned koguvad informatsiooni lehekülje kasutamise kohta, aidates meil oma veebisaiti täiendada ning kasutajasõbralikumaks muuta. Tutvu meie privaatsuspoliitikaga.