Pilt: MaanteeametNovembris korraldas Maanteeamet avalikkuse ja seeläbi kõigi inimeste informeerimiseks meediabriifingud kõigis neljas regioonis, et tutvustada teehoolde tagamaid ja ettevalmistuse astet pressile ja omavalitsuse esindajatele. Teede REV-2 oli au olla sellisel briifingul koostööpartneriks Lõuna regioonis. Jõgevamaa projektijuht Hardi Kuimets (pildil) jagas asjatundlikult kohalviibijatega erialaseid teadmisi ja näitas ka tehnikat. Edaspidi saab tutvuda selleks sündmuseks tema spetsiaalselt valminud ettekandega küsimuste-vastuste kujul. 

1. Kuidas toimub talihoolde protsess ehk nii-öelda ühe päeva kirjeldus?

Jõgeva maakond on jaotatud kolmeks piirkonnaks: Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee. Igas piirkonnas on teemeister, kes vastutab ja koordineerib tegevust. Lisaks teemeistrile on igas piirkonnas oma valve meister (n.ö. patrull), kelle tööpäev algab eelmisel õhtul ilmaprognooside vaatlemisega. Olenevalt prognoosist läheb ta hommikul (tavaliselt kella 3-4 vahel) patrullsõidule. Patrullsõitu alustab 3 seisunditaseme (ST) teedest ja lõpetab 1. ST-ga. Edasi tegutsetakse juba vastavalt patrullsõidule: välja lähevad kas ainult puisturid, sahad ja puisturid mõlemad või kogu tehnika.

Näide 1. Praegusel sügisestel ilmadel alustab patrull oma sõitu kell 4.00 hommikul, tee on niiske, õhu temperatuur on +2 ja taevas hakkab pilvedest selginema. Järelikult on suure tõenäosusega oodata nii õhu kui ka tee temperatuuri langust. Üldjuhul on päeva kõige madalamat temperatuuri oodata vahetult enne päikesetõusu ja selle ajal (see jääb kella 7-8 vahele), kui on ka teedel kõige aktiivsem liiklus. Lähtuvalt sellest tehakse ka soolaga eelpuistet, et temperatuuri langedes ennetada teedele jäite tekkimist. 

Näide 2. On tavaline talvine ilm. Patrull alustab sõitu kell 4.00 hommikul, ilm on pilves ning tee eelmisest puistamisest soolaniiske. Ilmateade lubab sadu alates kella 5.00-st ning sadu peaks kestma 3h. Sadama hakkab kell 5.30. Kella 6.30 on tee muutunud kergelt soolalume seguseks (lörts). Patrull on samal ajal välja saatnud 3.ST teedele hooldeauto, kes hakkab sahkama ja puistama puistama 3 ST hoolderingil kestab ühe masina ring umbes 2h. Masin alustab Jõgevalt kuni Tartu piirini ja siis hakkab tagasi tulema. Mis tähendab, et neid liiklejad, kes hakkavad kell 7.00 sõitma hooldeautoga samas suunas, ootab ees puhas tees, aga need, kes liiguvad samal ajal hooldemasinaga vastupidises suunas, sõidavad lörtsisel teel.

Lumesadu lõppeb kell 8.30, maha on sadanud 6-8 cm lund. Vastavalt tee seisundinõuetele on igal seisunditasemel oma lubatud kriitiline lume paksus ja aeg selle koristamiseks, mis ei tähenda aga seda, et me ootaks kuni tunnid või lumepaksus täis saaks ja siis tegutsema hakkaks. (Hooldetsükli aeg ja lumepaksus on eraldi välja toodud lisade tabelis. Vahetult peale lumesaju lõppu on väljunud ka teised hooldemasinad 2 ja 1 seisunditaseme teedele, kus lükatakse ära lumi ja vajadusel tehakse ka libedusetõrjet (puistamine/karestamine). Kokku kestavad nende ringid 3,5-4 h. Kell 12.00 läheb välja hooldeauto 3ST ringil juba teisele ringile lumelörtsi eemaldama ja puistama. Kella 16.00 ajal teeb valvemeister uue patrullsõidu. Teed on lumest puhtad ja sõidetavad. Valvemeister jälgib õhtul veel ilmateadet ja kontrollib liiklejate tähelepanekuid, mida vahendab Maanteeinfokeskus.
Selline näeb välja üks kõige tavalisem talvepäev hooldes.

Kindlasti ei tähenda libeduse tõrje seda, et näiteks peale tee soolatamist või liivatamist oleks tee koheselt lume ja jäävaba ning teel sama hea haarduvus kui suvel. Talvine libedusetõrje tähendabki seda, et me teeme tee vähem libedaks. Haardeteguri mõõtmiseks on kõik patrullautod varustatud ELTRIP seadmega, mis näitab tee karedust.

2. Milline ja miks just selline on hooldering, kus saab teemeister infot, millised on tegevused?

Hoolderingid on meil ennekõike paika pandus tee tasemete järgi. Esmatähtsad on 3 ST teed, siis 2 ja 1. Oma ringide tegemisel proovime arvestada ka bussiliinidega, et inimesed jõuaksid ohutult ja õigeaegselt tööle ja kooli. See, millisele ringile millise konkreetse masina saadame, sõltub masina asukohast. Üldiselt paiknevad meie hooldemasinad juhtidel kodudes, et tagada kiireim reageerimisaeg, põhimõtteliselt hakkab masin tööd tegema kohe kui ta oma kodu hoovist välja keerab. Näiteks sellel talvel algab üks 3. ST ring Jõgevalt, kus esimesena käib ta läbi Jõgeva-Mustvee maantee Jõgeva poolsed ringteed ja viadukti, liigub seejärel Jõgevalt Tartu suunas ja sealt tagasi Jõgevale.

Teemeister saab ennekõike infot patrulli käest ja ise ringi sõites. Jõgeva maakonnas on meil kokku hooldada üle 1100km teid, mis tähendab, et korraga kõiki teid pole meil võimalik lume ja libedusevaba hoida. 1100 km tähendab ka seda, et Teemeistril ei ole igapäevaselt 100% ülevaadet kogu hooldatavast kilometraažist, sest patrull ei jõuaks puht füüsiliselt ei jõua patrull kõiki teid igapäev läbi sõita. Kusagil võiks selgitada, et millised teedel või millistel tingimustel, millise sagedusega patrull teed läbi sõidab, palju kasutatakse muud infot (kaamerad, ilmajaamad jms). , siis

Kindlasti on abiks maanteeinfokeskus, kuhu inimesed saavad helistada ja teeolude kohta infot anda. Näiteks kui keegi märkab, et mõni ristmik on väga libedaks muutunud või kuskil on suured tuisuvaalud kust autoga on raske läbi saada. Abiks on olnud ka kohalikud ettevõtted (ennekõike transpordiga tegelevad) ja omavalitsused.

Sellest hooajast hakkame koostööd tegema ka Teede Tehnokeskuse uuendusliku teeilma prognoosisüsteemiga, mis peaks koostöös Teeilmajaamade ja tavailmaprognoosidega andma võimalikult täpseid ennustusi, et meie tööd lihtsustada ja võimaldada meil teeoludele vastavalt veel kiiremini reageerida. Kui varasemalt saime teeilmajaamadelt infot hetke ja möödunud teeolude kohta ning tavailmaprognoosidelt sademete hulga ja saju alguse ja lõpu ning õhutemperatuuri kohta (mis on üldjuhul väga ebatäpne), siis nüüd saab olema võimalik prognoosida teeolusid ühe-kahe-kolme tunni jagu ette.

3. Millised on kõige keerulisemad (kriitilisemad) teelõigud piirkonnas?

Kõige keerulisemad teelõigud on suure liikluskoormusega teed ja liiklussõlmed, kus ikka leidub inimesi, kes on natuke närvilisemad, kellel on alati kiirem kui teistel ja kes kipuvad sooritama ohtlikke manöövreid. Üks selline koht on näiteks Tallinn-Tartu mnt-l Puhu rist, kus on palju liiklusõnnetusi ka suvisel ajal. Teine koht on Jõgeva-Mustvee mnt-l Laiuse mäe ümbrus, kus lagendike peal kipub tee kinni tuiskama. Selleks talveks on meil plaanis paigaldada tuisuohtlikele kohtadele tuisutõkke aiad, et tee nii lihtsalt kinni ei tuiskaks. Üldised ohtlikud lõigud ongi lagendike üleminekud metsa vahele: lagedal on päike tee ära kuivatanud, aga metsa vahel võib tee olla libe. Teine variant on see, et lagendikul on teel tuisuvaalud. Kindlasti peab liikleja olema ettevaatlik eriti kõrvalteede ristmikel, tõusudel ning käänulistel kitsastel teedel, sildadel/viaduktidel ning soovahelistel lõikudel, kus tee jäätub kiiremini.

4. Milliste masinatega teid hooldatakse?

Masinatest on meil kasutuses hoolde baasautod, mis on varustatud puisturi, esi-,külg-ja alussahkadega ( 6 masinat). 

Lisaks kasutame kõrvalteedel esisahkadega autosid, millest osad on varustatud ka liiva-kruusa puisturitega ( 4 masinat). Samuti kasutame kõrvalteedel traktoreid ja greidereid nii lume eemaldamiseks kui ka tee karestamiseks ( 5) masinat ja patrullautod (3 masinat). 

Igapäevases töös me 100% oma masinapargist ei kasuta, kuid valmisolek selleks on olemas. Lisaks on meil eriti rasketeks ilmastikutingimusteks koostöös kohalike koostööpartneritega saadaval eritehnika. Näiteks buldooserid, ekskavaatorid, karjääri laadurid jne.

Eraldi tahaksime liiklejatele soovida mõistvat suhtumist teehoolde masinate vastu. Auto sahad on oma mõõtmetelt laiemad kui auto ise ja selleks, et tee korralikult puhtaks saaks, peab saha nurk ulatuma ka üle telgjoone vastassuunda. Kui puistur puistab põhimaanteel soola või kõrvalmaanteel soola-liiva segu, siis võib sealt teinekord koos soola või liivaga teele lennata ka mõni väiksem kivi, mis võib tekitada autole kahjustusi. Sellest tulenevalt peaksid autojuhid olema väga ettevaatlikud nii vastutulevast kui ka pärisuunas liikuvast hooldeautost möödumisel.

Pilt: Maanteeamet

Seotud artiklid Pressinurk

AS TREV-2 Grupp aktsionäride erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise teade

19. Juuni 2018

ASi TREV-2 Grupp (registrikood 10047362, aadress Pärnu mnt 463, Tallinn 10916) („Aktsiaselts“)... Loe edasi

24. mail anti AS-le TREV-2 Grupp pidulikult üle Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksi põhjal hõbetaseme kvaliteedimärgis

28. Mai 2018

Hõbetaseme märgis omistatakse Eesti Vastutustundliku Ettevõtluse Indeksis osalenud väga hea... Loe edasi

See veebileht kasutab küpsiseid. Mõned neist aitavad kaasa veebisaidi funktsionaalsusele ning mõned koguvad informatsiooni lehekülje kasutamise kohta, aidates meil oma veebisaiti täiendada ning kasutajasõbralikumaks muuta. Tutvu meie privaatsuspoliitikaga.