Uus tee-ehitusettevõte kuulus III grupi majandite hulka. Toonases jaotuses tähendas see tagasihoidlikumaid palgavõimalusi ja väiksemaid investeeringuid.

Noore ettevõtte esimeste tegevusaastate pearõhk läks uue asfaltbetoonitehnoloogia juurutamisele. Lagedi asfaltbetoonitehase käikuandmise järel 1961 aastal hakati kümnendi keskpaigas suurt tähelepanu pöörama pindaktiivsete lisandite kasutamisele, tänu millele paranes katte nake ja segu töödeldavus. Lagedi tootmisbaasis võeti esimesena Eestis kasutusele Johannes Hindi poolt välja töötatud ja Moskva uurimisinstituudis edasi arendatud tehnoloogia. Selle abil oli võimalik toota mittemärguvat fillerit.

Tollane ettevõtte juht Vladimir Allikas väärib esiletõstmist Karjala graniitkillustiku kasutuselevõtmisega. Nimelt oli Lagedi asfaltbetoonitehase esimestel tegevusaastatel ettevõttel segu valmistamiseks võimalik kasutada ainult paekillustiku. Tänu V. Allika isiklikele kontaktidele ja tutvustele õnnestus ettevõttel edaspidi saada kvaliteetset graniitkillustikku Karjalast.